HERTTA disainilooming sai äramärgitud Aasta Noor Tekstiilikunstniku 2016 valimisel

10. märtsil 2017 kogunes Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) kokkukutsutud žürii (Aasta Tekstiilikunstnik 2015 Erika Pedak; Aasta Noor Tekstiilikunstnik 2015 Triinu Pungits; disainibüroo Laika, Belka, Strelkasisearhitekt Krista Lepland; Eesti Kunstnike Liidu asepresident, Hobusepea ja Draakoni galerii galerist Elin Kard; Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor, disainikogu kuraator Kai Lobjakas; kunstiteadlane ja kriitik Karin Paulus; tekstiilikunstnik Signe Kivi), et tunnustada tekstiilikunstnike 2016. aasta loomingut.

Aasta Tekstiilikunstniku tunnustusele esitas ETeKL-i juhatus seitse nominenti: Ehalill Halliste, Merike Männi, Aune Taamal, Reet Talimaa, Kaire Tali, Lylian Meister ja Aet Ollisaar. 

Tekstiilikunstnik 2016 on Kaire Tali.

Kaire Tali pälvis tunnustuse isikunäituse "Retriit" põhjal, mis sündis kaheaastase loomingulise puhkuse kokkuvõttena. Autor ütleb näituse kaastekstis: "Kui kaks aastat tagasi Katariina Gildi tekstiilistuudio oravarattast välja astusin, sain tunda kui väga ma muutust vajasin. Sõna retriit on minu jaoks omandanud hulgaliselt tähendusi. Tagasi tõmbumine intensiivsest suhtlemisest ja igapäevasest efektiivsetest toimetamistest lülitas mu välja argimürast ja andis hinges ruumi millelegi suuremale. Rahulik aeg iseendaga on mind tasakaalustanud."

Näitus "Retriit" oli eksponeeritud Vana-Võromaa Kultuurikojas, Arhitektuuri- ja Disainigaleriis ning Riia Eesti Majas. Lisaks loomingule on Kaire Tali pühendunud näituste korraldaja.

Kaire Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (EKA) 1983. a tekstiili erialal, töötanud disainerina vabrikus Tekstiil ja tiraažikunstnikuna moefirmas Hame ning kavandanud tooteid ARS-i tekstiiliateljeele; on olnud ajakirjade Käsitööalbum ja Sirje koostaja ning toimetaja. Alates 1995. a vabakutseline kunstnik ja tarbekunstnike ühenduse Katariina Gild asutaja ning aktiivne liige. Kaire Tali esineb näitustel aastast 1979, on Eesti  Tekstiilikunstnike Liidu juhatuse esinaine ning Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Disainerite Liidu asutajaliige. Ta  kuulub erinevate põlvkondade kunstnikke ühendavasse vaibakunstnike rühma Vaba Tahe.

Äramärkimist leidis Lylian Meister, kelle Arhitektuuri- ja Disainigaleriis toimunud isikunäitus "Jaam" pälvis tähelepanu tervikliku lahenduse poolest. Samuti tõstis žürii esile Aune Taamali mitmekülgset loomingut ja esinemist erinevatel näitustel.

Aasta Noored Tekstiilikunstnikud 2016 on Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak.

HOP galeriis toimunud näitus "Live Streams" on esimene osa seeriast, milles Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak käsitlevad looduses ilmnevaid protsesse. Näitusel eksponeeritud ligi kümne meetri pikkune käsitsi valmistatud kangas on kootud telgedel, lõng aga toonitud Jaapanist pärit kastmistehnikaga. Kangas esitles vaatajale looduse mastaapsust väikses ruumis, muutused teoses kajastasid ilmastikutingimusi reaalajas vastavalt Tallinna lahel tõusva ja vaibuva tuule tugevusele ning laine kõrgusele.

Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsak on koostööna tekstiile arendanud alates 2013 aastast, eksperimenteerides kaasaaegsete tehnoloogiate ja traditsionaalsete tehnikatega, "Live Streams" oli autorite esimene ühisnäitus.

Äramärkimist leidis Hertta Võido disainilooming. Hertta Võido on 2014. aastal lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna ning elab ja töötab Norras ja Tallinnas, olles kudumisettevõtte Graveniid disainer. 2016. aastal asutas ta omanimelise rõivabrändi HERTTA ning osales oma kollektsioonidega Londoni ja Oxfordi moenädalal. 

Elutöö preemia pälvis Milvi Thalheim.

Milvi Thalheim lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (EKA) tekstiili eriala 1977. aastal. Seejärel on ta töötanud Tartu Kunstikombinaadi ARS tekstiiliateljee kunstilise juhina ning ettevõtete Koduja EKAR TRÜKK kunstnikuna. Alates 2006. aastast on Milvi Thalheim olnud tegev vabakutselise kunstnikuna, osaledes oma autoriloominguga paljudel ühisnäitustel.

Milvi Thalheim on korraldanud mitmeid isikunäitusi, neist viimane autori 70. juubelile pühendatud näitus "Tekstiilifantaasiad" toimus 2016. aasta suvel Viinistus. Milvi Thalheim on eelkõige tuntud autorikangaste loojana, kelle söövitustrükis kangad tõid uue suuna Eesti kangadisaini.

Milvi Thalheim on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu, Eesti Kunstnike liidu ja ON-grupi liige, ning on olnud valitud Aasta Tekstiilikunstnikuks 2006.

Aasta Tekstiilitegu 2014 on Eesti Rahva Muuseumi konverentsi- ja kinosaali lavafoon "Käbid ja kännud", mille kavandi autorid on Eve Kask ja Anna Kaarma.  Eesti Rahva Muuseumi uue hoone kunstikonkursi võidutööna valminud lavatekstiilil on visualiseeritud kümme Eestis enamlevinud puunimelist perekonnanime, teose vormistamine tekstina viitab eesti keele olulisusele eestlase identiteedis.

Žakaartehnikas kangas on kootud Leedus vabrikus Audejas, tööfailid valmistas tekstiilikunstnik Monika Žaltauskaitę-Grašienę.

ETeKL-i preemiate väljaandmist ja näitust toetavad: galerii Kunstiaken, kirjastus Varrak, Softrend.

Aasta tekstiilikunstniku ja Aasta noore tekstiilikunstniku preemia ning tunnustus Aasta tekstiilitegu on erialane tunnustus, mis antakse välja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) eestvõttel kord aastas.  Preemiate väljaandmist korraldab ETeKL-i juhatus. Aasta tekstiilikunstniku preemiale kandideerimiseks valib ETeKL-i juhatus liidu liikmete seast välja kuni seitse nominenti. Aasta noore tekstiilikunstniku preemiale saavad kandideerida kuni 35-aastased tekstiilikunstnikud või -disainerid ning kandideerimiseks ei pea olema ETeKL-i liige. Aasta tekstiilitegu on tunnustus, mis antakse eelmisel kalendriaastal tekstiilikunsti või -disaini valdkonnasolulist ühiskondlik-kultuurilist mõju omanud teo või tegevuse eest, tunnustus hõlmab ka haridusalast, publitseerivat ja muud eriala arengut toetavat tegevust. Tunnustusele Aasta tekstiilitegu võivad esitada kandidaate kõik ETeKLi liikmed, tunnustuse saaja ei pea olema ETeKL-i liige. 

Eesti Tekstiilikunstnike Liit on Aasta Tekstiilikunstniku preemiat välja andnud alates 1996. aastast. 

Täispikk intervjuu Häppeningiga

Hertta Võido ilmus mõned aastad tagasi minu huviorbiiti oma põnevate kudumitega ning aastate progresseerudes kulmineerus ka andeka disaineri looming uute väljakutsetega. Kui ligi aasta tagasi lõi naine autorinimelise rõivabrändi HERTTA, siis sel sügisel oli põhjust rõõmustamiseks veel enam – meid, Hertta ideede ja loomemaailma austajaid, pandi ahhetama uue sügis-talvise mantlikollektsiooniga. Põhjust selleks oli enam kui küll! Nimelt brändi HERTTA põhjamaiselt minimalistlikke vorme armastav looming teeb kummarduse ausale toormaterjalile ning looduse ürgsele poeesiale. Kuigi Hertta elab nüüdseks Norras, siis oli meil suur rõõm kohtuda temaga kodumaiste sügistuulte meelevallas, panna ritta mõned sisulised küsimused ning jäädvustada üks esteetilis-visuaalne fotosessioon.

Tutvugem põhjamaiselt magneetilise loojaga – tutvume Hertta Võidoga!

Kes on Hertta, kes on see inimene disainibrändi HERTTA taga?
Disainibränd HERTTA ei ole minust endast eraldiseisev üksus. Disaini, tootmisprotsessi ja teavitustöö taga olen mina ise ja sõprade abistavad käed. Suurema osa vabast ajast tegelengi selle arendamisega.
Erialast tausta tuvustades – olen õppinud Kuressaare Ametikoolis kunstilist kujundamist. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiilikunsti ja Tallinna Tööstushariduskeskuses rätsepaks. Novembrist osalen veebipõhises arendusprogrammis PESA, kus ekspertide ja kontsultantide toega oma ideed elujõuliseks muuta püüan. Mul on päevatöö ühes toredas saami perekonnale kuuluvas kudumisettevõttes Norras, kus saan rakendada oma oskusi ja loovust. Paar kuud tagasi kolisin aastaks põhja elama. Üürin siin poolt maja, kus mul on stuudionurk ja aega ka isikliku loominguga tegelemiseks.

Mis Sind inspireerib?
Mind inspireerivad vestlused südamlike kutsumusele pühendunud inimestega. Eesotsas perekond Gravenid, kellega koos töötan.

Loodus on lõputu inspiratsiooni allikas, samuti reisidelt kogutud kogemused, muljed ja ideed ärgitavad looma. Materjalidest on ajatu lemmiku villane kangas.

Liigumegi materjalide peale. Kust sai alguse Su armastus tekstiilide ja rõivadisaini vastu?
Armastus ja huvi materjalide ja disaini vastu tärkas ja kinnistus keskkonnas, milles veetsin esimesed viis eluaastat. Elasime perega ruumikas majas Viljandi linnas, kus oli kasutuses lai valik tekstiile. Meie kodus valmistati riideid ise. Vanaema nõelus sokkide auke, ema õmbles ja kudus, ringi kõndisime isa tehtud kingades. Kõrvalhoones, sauna seintel kuivasid pargitud nahad ja pööningul, kus me mängida armastasime, vedeles kottidesse pakitud kanga -ja nahajääke. Isa valmistas tellijatele nahast riideid ja Ugala teatri näitlejatele jalanõusid. Varakult sain selgeks mõlemad – nii butafooria mõiste kui ka kvaliteetse ja kestva toote kriteeriumid. Alates neljandast eluaastast olen käinud loomeringides ja midagi teha nokitsenud. Aastaid kestnud impulsiivsete lustimiste tipuks on imeline seada siht ja selles suunas tegutsema hakata. Tuleb tõdeda, et teadmiste ja vilumuse täienedes minu kiindumus aina süveneb.

Panustad palju personaalsust ja hinge oma töösse. Iga mantli loomisprotsessis paned käed külge. Kuidas kajastub Su olemus ja hool lõpptulemuses?
Hool seisneb jätkusuutlike põhimõtete rakendamises. Kvaliteedi eelistamises kvantiteedile, tähelepanelikkuses klientide soovide osas, oskuste/teadmiste täiendamises jne.

Minu olemus peegeldub disaini ja tootmise protsessis, materjalis, vormis ja värvis. Minu looming on minu nägu.

Öeldakse, et inimene reflekteerib ka keskkonda, milles ta viibib. Sul on suur õnn elada põhjamaises Norras. Kas see maaliline keskkond on kuidagi Su käekirja mõjutanud?
Tunnen ennast Norras kodus. Mulle sobib avarus, puhas vesi ja elu rahumeelse rahva keskel. Saamide kultuur soosib individuaalsust, mis on erakordselt vabastav ja avardav kogemus. Armastan pikki öiseid matkasid suvistel polaarpäevadel. Peale paari tundi metsaradadel hulkumist võid olla peaaegu kindel, et kilomeetrite raadiuses ei viibi teisi inimesi, süüdata mäe tipus lõke, juua sooja teed, nautida vaadet ja kuulata mägede vaikust. Fjördid, eriline valgus, kohalikud inimesed, kunst, kombed ja üleüldine eluolu on muljet ja mõju avaldanud küllaga. Leian, et ei ole paremat paika loometööks, kui boreaalia.

Liigume romantilisest poeesiast Su materjalide juurde, HERTTA mantlid on kõik villasest lõngast kootud ja vanutatud. Milline näeb välja ühe mantli loomisprotsess?
Iga kollektsiooni ja mantli loomise protsess on erinev. Tavaliselt on mõte, tunne või küsimus, mis käib kaasas ja ei anna rahu. Avastused, taipamised, tugevad painavad tunded või elu müsteeriumid, mida tuleb lähemalt uurida ja lahendada või läbi mängida, et kasvada ja olla õnnelik.

Minu jaoks on kollektsiooni loomine või toote disainimine rännak, mille jooksul tuleb võtta vastu otsuseid, valmis olla muudatusteks ja hoida avatud meelt. Joonistan, jalutan, loen, kuulan muusikat, vestlen, visandan siluette ja detaile, kauneid vaateid. Kogun infot, millest vorm saaks moodustuma hakata.

Kui kollektsioon on paberil läbi mõeldud, siis modelleerin detailid, milleks mantli puhul on seljaosa, hõlmad, kaheosalised varrukad, sallkrae ja taskud, kavandan moekohased läbilõiked ja õmblen esimese proovitöö materjalist, mille olen eelnevalt kudunud. Proovin selle istuvust ise ja palun sõpradel seda teha. Teen lõikeid ümber ja kohandan, kuni olen lõpptulemusega rahul. Ühe mantli tegu kestab umbes 15-17 tundi.

Kasutad väga teadlikult toormaterjali, kuuldavasti teed villa tootmiseks koostööd isegi Tallinna Loomaaiaga. Räägi sellest palun lähemalt!
See oli juhuslik, päris koostööst ei saa rääkida. Nägin Laste Loomaaias pügatud alpakasid ja küsisin, et mis loomaaed villaga teeb? Lahkelt paluti see kuurist kaasa võtta ja vestluse käigus selgus, et kaamelivill on ka omanikuta. Üldiselt oleks tuus, kui loomaaed oma kaamelite kasukast lõnga laseks valmistada. Kaamel viskab ise oma karvkatte seljast, nii et see oleks loomasõbralik ja kindlasti põnev suveniir.
Aga mis siis villast sai? Saaremaal on kaasaegse villatöötlemistehnikaga villavabrik. Saatsin tooraine sinna ja sõitsin ise ka kohale.

Töötasime kolm pikka päeva, mille tulemusena valmis 10 kg Eesti kaameli ja alpaka lõnga. Vaimustav kogemus!

Sõrva Villaveski on inspiratsiooniks ja eeskujuks! Tartus kooti kangas ja mina valmistasin ühe mantli. Esimene from the scratch kogemus vabrikus ja tootmises. Ülejäänud kanga viisin loomaaeda tagasi, lastele katsumiseks ja õppematerjaliks.

Sinu loomisprotsess on väga kreatiivne nagu Sa isegi. Milline on selle protsessi lõpptarbija –kes on HERTTA kandja?
Hertta kliendid on säravad isiksused, kes hindavad mugavust ja kvaliteeti, kelle garderoob on hoolega valitud ja harmoniseerub elustiiliga. Mul on hea meel tõdeda, et HERTTA rõivaste kandjaks on naelapea pihta just see tüpaaž, kellele mõeldes riided disainisin!

Oma viimase kollektsiooniga tegid lühikese ajaga väga olulise sammu edasi. Lisaks, käisid sügisel Londonis oma loomingut moelaval näitamas. Kuidas on Su emotsioonid pärast reisi?
London kostitas küllusliku disaini-, moe- ja muusivalikuga. See linn on erinevate ideede kihav segu, kus on ruumi kõigele ja kõigile. Mind võeti hästi vastu, nägin huvi tärkamas. See motiveerib tegutsema.

Oled oma mantlid väga kiiresti välja müünud ja tellimuste number aina kasvab. Kas oskasid aimata, et inimestele Su töö nii korda võiks minna?
Ei osanud loota. Esimese nädala jooksul peale Londonis käiku sain mitmeid kirju sisuga:

„Hertta, ma olen armunud!”.

Tunnustus ja edu on minu jaoks uued kogemused. Arvasin, et see vaimustus vaibub, aga seni ei ole seda juhtunud. Ma olen väga tänulik oma toetajatele ja fännidele. Aitäh teile!

Kui vaatad tagasi viimase poole aasta tegemistele, siis kas tunned, et tegu on olnud loomuliku/ootuspärase progressiga?
Päriselt loomulikuks sai minu tegevus alles siis, kui ma taipasin, et võiksin õnnelikult siin Norras tootmisliinil töötada. Palk on piisavalt suur tundmaks, et minu aeg ei ole raisatud, vaid võimalused on väljateenitud. See mõte sai minu turvavõrguks ja vabastas survest leida väljapääs ahelast, mis näiteks Eestis palgatööd tehes rõhus. See omakorda viis loomingulise vabaduseni, julguseni suuremalt mõelda ja algatas protsessi, mis nüüd lumepallina kasvab.

Kuulujutud räägivad, et Su töid saab näha ka sel kevadel Londonis. On see tõsi?
Jah, kuulujutud vastavad tõele. Organiseerime showroom’i, kus esinevad peale minu veel paar Eesti ja Inglise disainerit. Nii palju võin praegu jagada, et see toimub veebruaris ja kõik osalejad on käsitöömeistrid. Näha saab seljakotte, jalanõusid, ehteid ja mõni üllatus on veel varuks.

Rääkides kaasloojatest. Kelle tööd Sa hindad ja kellele kaasa elad?
Mul ei ole kujunenud nimekirja disaineritest, keda jälgin. Vaatan suurimate koolide lõpetajate kollektsioone, uurin põnevusega trende ja uusi tehnoloogilisi lahendusi. Paljud kollektsioonid on mingis hetkes värskendavalt mõjunud.

Mood on kaleidoskoobina pidevas muutumises ja moelooming täna võiks peegeldada väärtuste kogumit, mis juhiks ebaeetilised ja aegunud rõivatootmise mudelid uude ajastusse.

Rõivadisaineritel tuleb seista silmitsi faktiga, et rõivatööstus hävitab meie elukeskkonda ja inimelusid. Kuidas seda moetööstuse ökoloogilist jalajälge vähendada, loodusele tagasi anda ja luua jätkusuutlikud ettevõtted? Mul ei ole üheseid vastuseid ja eks neid mooduseid ongi mitmeid. Mõjukamatest ja valjematest moeaktivistidest on eeskujuks sellised brändid nagu Patagonia, Adidas, Stella McCartney ja Vivienne Westwood.

Lõpetuseks, väike sõõm fantastikat ja fantaasiat. Kui sa poleks valinud enda erialaseks kutsumuseks rõivadisaini ning läinud maagilist Norrat avastama, siis kus Sa praegu oleksid ja mida teeksid?
Ma arvan, et oleksin kingadisainer ja valmistaksin käsitöökingi. Kaheksandas klassis teadsin kindlalt, et pean tegema loomingulist tööd. Sellel ajal sain eeskujuks seada väikestes töökodades tegutsevad õmblejannad. Nendes valgusküllastes töökodades valdas pühalik rahu. Sama emotsiooni leiab ka savikojas või maaliateljees.

Häppeningi intervjuu HERTTAga

Moemaailm kihab, sest London Fashion Week on sõna otseses mõttes ukse taga. Seekord toimub moefännide meelisüritus 16.-20. septembril. Samal ajal toimub Londonis ka mitmeid teisi moesündmusi, sealhulgas Oxford Fashion Studio poolt produtseeritud show. Eestlastele tähendab see sündmus suurt tunnustust, sest teistehulgas saab laval näha Hertta Voido FW 16 mantleid. Oktoobrikuus ilmuvas intervjuus tutvustame Herttat teile lähemalt, aga seni kuni andekas tekstiilikunstnik maailma vallutab, teeme põgusa sissejuhatuse tema loomingusse.

Sõbrad, tutvugem Hertta Voido FW16 kollektsiooni tagamaadega!

Hertta, räägi meile, millest on Hertta FW16 kollektsioon inspireeritud?
Kollektsiooni mõtlesin välja ja teostasin Altas. See on linn
Põhja-Norras, Finnmarki maakonnas.

Sealsele kultuurile omane minimalistlik ja praktiline rõivastus segunes mägise maastiku lummuses kujutelmadega eesootavast sügisest ja talvest.

Eesmärk oli disainiga lihtsalt kantavaid üleriideid, mida saab vaevata aksessuaaridega isiklikule stiilile sobivaks kombineerida.

Oled varasemalt väga naturaalseid materjale kasutanud, näiteks villa. Mis materjalide kasuks otsustasid seekord ja miks?
Ma olen hariduselt tekstiilikunstnik. Materjal on minu jaoks väga oluline ja disainiprotsessis lähtepunkt. Mantlite kanga kudusin, vanutasin ja osaliselt värvisin ise. Materjaliks on 100% lambavill. Silmuskoes kootud villasel on omadus vastavalt figuurile kehasse sobituda. Nii istub üks keskmine suurus ka mittestandardsele kehatüübile. Nagu kampsungi. See on soe, mugav ja kestab mitu hooaega.

Kõige eksootilisem eksemplar on valmistatud Eesti oma loomaaia kaameli villast.

Juba selle nädala lõpus saab Su loomingut näha moelaval kõndimas. Kuidas on Su tunne enne sündmust?
Olen ka varasemalt oma loomingut lavadel esitlenud, näiteks õpingute ajal MPT-l, ERKI moeshow’l ning selle aasta märtsis Oxford Fashion Week’il. Lisaks mitmetel isiku -ja grupinäitustel üle Eesti.

Tunne enne sündmust on hea. Olen terve suve tööd teinud ja tulemusega rahul.

Lõpetuseks, mida võib pealtvaataja oodata Oxford Fashion Studiofashion show‘st?
OFS etendused on külastajatele väga huvitavad, sest ühe moeshow jooksul astub lavale kuni kümne erineva disaineri looming, mis pakub moehuvilisele küllusliku kogemuse. Minu nime alt läheb lavale neli uut mudelit, kokku kuus villasest kangast õmmeldud kevad-sügis mantlit.

Hertta loomingut saab nautida laupäeval,
18. septembril kell 17.00 Devonshire Square‘il.

herttavoidofw162.jpg

Fall / Winter '16 näitus!

Armsad sõbrad ja huvilised!

8.septembril 2016 kell 18:00 Vaba Lava teatris (Telliskivi Loomelinnak, Telliskivi 60a, C1-hoone, Tallinn) avaneb esmakordne võimalus Hertta loomingut lähemalt uurida, selga proovida ning vanemaid mudeleid soodsa hinnaga soetada.

Esmaesitlusele tuleb minu uus sügis-talvine üleriiete kollektsioon, mille loomisel olen inspiratsiooni ammutatud Põhja-Norra mägisest maastikust ja kohalikule kultuurile omasest praktilisest ning minimalistlikust rõivastumisest.


Kohtumiseni Vaba Laval!